esindada lähetajariiki asukohariigis; kaitsta lähetajariigi ja selle kodanike huve asukohariigis rahvusvahelise õigusega lubatud piirides; pidada läbirääkimisi asukohariigi valitsusega; jälgida seaduslikul teel asukohariigi tingimusi ja arenguid ning nendest aru anda lähetajariigile; edendada sõbralikke suhteid lähetajariigi ja asukohariigi vahel ning arendada majandus-, kultuuri- ja teadussuhteid. Diplomaatilisi esindusi liigitatakse kaheks: alalisteks esindusteks ja suursaatkondadeks (Rahvusvaheline õigus, 2010). 10.4. Diplomaatiliste esinduste töötajad Diplomaatiliste esinduste töötajad jagunevad kaheks: diplomaatilise staatusega töötajad ja diplomaatilise staatuseta töötajateks. Dipolmaatilise staatusega töötajad on: esinduse juht – diplomaat, kellele lähetajariik on teinud ülesandeks tegutseda lähetaja
Diplomaatilise esinduse ülesanded on muu hulgas DVSK 3. artikkel: esindada lähetajariiki asukohariigis; kaitsta lähetajariigi ja selle kodanike huve asukohariigis rahvusvahelise õigusega lubatud piirides; pidada asukohariigi valitsusega läbirääkimisi; jälgida seaduslikul teel asukohariigi tingimusi ja arenguid ning nendest aru anda lähetajariigile; edendada sõbralikke suhteid lähetajariigi ja asukohariigi vahel ning arendada majandus-, kultuuri- ja teadussuhteid. Diplomaat on riigiametnik, kes on volitatud esindama päritoluriiki teise riigi või muu rahvusvahelise õiguse subjekti juures. Reeglina peab tegemist olema lähetajariigi enda kodanikega. Diplomaatilisi esindusi juhivad esinduse juhid, keda jagatakse kolme klassi: a) suursaadikud ja nuntsiused, kes on volitatud riigipeade juurde; b) saadikud, ministrid ja internuntsiused, kes on samuti volitatud riigipeade juurde; c) asjurid, kes on volitatud välisministeeriumi juurde.
annaabi.ee 
