Lääne-Euroopa Suurriigid
III) Keskklass võõrandub poliitikast (kodanlus ja haritlased) kuna nad ei
pääse mõjule, sest riigi juhtimine on koondunud aristokraatia kätte (see
hakkab muutuma alles 1848a). Pelgupaika leitakse kultuurist. Kultuur =
vabadus (poliitiliste vabaduste asendaja).
Ühinenud Saksamaal föderalism tähendab seda et osariigid otsustavad nt
haridusküsimusi jne kohalikult. Selle konservatiivsuse ja teadusriigile vastandub
töölisklassis tugev sotsialism.
20.saj ajalooteaduses on eksisteerinud just Saksa natsionalismi probleem. Seda
on püütud seletada Saksamaa Lääne-Euroopast erineva arenguteega (1871-1918,
1933-1945). Sellise arengutee tulemuseks oli: allumine riigile, jõupoliitika
aktsepteerimine (tipnes totalitarismiga 1933-1945). Saksamaal tulemuseks ei
olnud liberaalne kodanikuühiskond ja demokraatia kontroll nagu Prantsusmaal ja
Suurbritannias.