Folkloristika alused
Rahvusevaheliselt on olukord mõneti teine. 20. sajandi lõpul kasutati Kesk- ja
Põhja-Euroopas (v.a Soome) rahvakultuuri uuriva teadusena enamasti üldmõistet
etnoloogia. Saksakeelses teaduses tehakse vahet Euroopa etnoloogia
(Volkskunde) ja etnoloogia (Völkerkunde) vahel: esimesel juhul uuritakse Euroopa
pärimuskultuuri, teisel juhul Euroopast väljapoole jäävate regioonide kultuuri.
Sellise vahe tegemine ei ole tänapäeval lõpuni loogiliselt seletatav, sest see
tuleneb teaduspraktikast ja teadustraditsioonist. Ingliskeelses teaduskirjanduses
võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis
(nagu ka Soomes) on folkloristika ja etnoloogia iseseisvad teadusharud.
Rahvusvahelise üksteisemõistmise nimel püütakse teaduspiirkondade erijooni
ületada (ühtlustades terminoloogiat vms). Kuid sellegipoolest on iga
teaduspiirkond seotud oma kultuuri erijoontega ja teatavad lahknevused eri
teadustraditsioonides jäävad püsima
annaabi.ee 
