Eesti lähiajalugu
ülesandeks paljastada Nõukogude võimu tegelikkus.
Hoolimata tõsiasjast, et mitmed teadlased Eestist lahkusid, ei leidnud nad kohe erialast tööd. Peale sõda ei
kujune kohe välja koordineeritud teadustegevust paguluses. Kohanemine uute oludega võttis aega,
teadlaskonna ümberpaiknemine aktuaalne teema pagulusperioodi vältel. Lisaks tuli esmajoones mõelda pere
toitmisele, seetõttu tuli sageli teisi töid teha.
Alles 1960ndatest aastatest hakatakse tõsisemalt teaduspaguluses oleva teadustegevuse koordineerimisega.
Mitte ainult eestlaste seas vaid kõigi Balti riikide teadlaste osas. Selle arengu tulemuseks see, et 1968. aastal
luuakse institutsionaalne tugi – Balti Teaduste Edendamise Ühing. See ühing hakkab aktiivselt koondama
ja koordineerima eri teadusvaldkondade tegevust. Olulised momendid: 1) hakatakse korraldama tollal
kõrgetasemelise teaduskonverentse, mis koondasid eri paguluses olevad teadlased, neile konverentsidele