Louvre
1692. aastal tellis Louis XIV karüatiidie saali antiikskulptuuride galerii loomise. 1699. aastal
peeti Louvre'is Suures galeriis maha esimene näitus. 1756. aastal otsustas Louis XV jätkata
ehitustöid. Tiivad, mille ehitamist alustati Louis XIV ajal, lõpetati osaliselt ning Cour Carree
sai omale viimaks katuse. 1791. aastal kuulutas revolutsiooniline Rahvusassamblee, et Louvre
ja Tuileries hakkavad koos olema kuningat majutavaks paleeks ning kõikide kunsti- ja
teadusmonumentide kogumiskohaks.
Kunstimuuseum avas oma uksed 10. augustil 1793. aastal. Sissepääs oli tasuta, kuid
kunstnikel oli selleks eesõigus, tavarahvast võeti vastu vaid nädalavahetustel. Töid, mis olid
valdavalt maalid Prantsuse kuninglikust perest ja aristokraatidest, kes olid põgenenud
välismaale, näidati Carree salongis ja Suures galeriis.
1798-1871
Tolentino ja Campo Formio lepingute kaudu omandas Prantsusmaa suure koguse Vatikani ja
Veneetsia maale ja antiiki
annaabi.ee 
