AY Kungla Eugeenika Selts
kaotajaks. Edaspidiste steriliseerimiste kohta on andmeid vähe, kuid asjaga siiski tegeldi.
Seda kinnitab 1939. aasta juuli Politseilehe lausekatke "...ka järgnevatel aastatel oli
steriliseeritute arv väike". (Kesküla)
Kallingu andmetel mingit arvestatavat diskussiooni steriliseerimise eetiliste ja meditsiiniliste
külgede üle Eestis ei tekkinudki. "Kas küsimus oli Eesti teadlas- ja arstkonna küllaltki
üksmeelses suhtumises bioloogilisse determinismi (väike ühiskond ning vähe
teaduskoolkondi ning üldine saksa teaduse mõju /.../) või saabunud vaikiva olekuga, on
praegu veel vara öelda," nendib ajaloolane.
Eugeenika areng Eestis oli pidev kuni iseseisvusaja lõpuni. Eestist sai üks väheseid maailma
riike, kus võeti vastu steriliseerimise seadus. (Kalling, ,,Karskustöö...")
EUGEENIKA ARSTIDE KOOLITAMISEL TARTU ÜLIKOOLIS
Seltsi mõju ja tema tegevuse üldist aktsepteerimist näitab veel asjaolu, et riik pidas vajalikuks
eugeenikaalase hariduse andmist
annaabi.ee 
