4. Miks ei ole õige käsitleda Newtoni teooriat Einsteini teooria erijuhuna? 5. Mis mõttes jäävad revolutsioonid, mis ju ometi toovad kaasa avastusi, nähtamatuks? 6. Mida ütleb Kuhn relativismi kohta? Kas ja kuidas on võimalik progress? 7. Millistele argumentidele tuginedes võib väita, et Kuhn on nn ,,vana ratsionalismi" pantvang? Mida teie arvate? Küsimused Kuhni raamatu esimese osa ja Postscriptumi kohta 1. Teaduskogukonna mõiste. Kogukonna struktuur. Näiteid. Teaduskogukond on kogukond, mis jagab ühist arusaama mineviku saavutustest ja peab silmas ühtseid tegevuspõhimõtteid, norme, mille alusel hinnata tulemusi, teiste teooriaid, ühtne maailmapilt. Struktuur kõige globaalsem on kõikide loodusteadlaste kogukond. Pisut madalamal paiknevad professionaalsed teadlasrühmad, nagu füüsikute, keemikute, astronoomide kogukonnad. Järgmised alamrühmad on näiteks orgaaniline keemikud,
Samuti pidas ta tähtsaks teaduskogukondade sotsioloogilisi jooni. Kuhni järgi liigub teaduse progress järgmise skeemi järgi: eelteadus, normaalteadus, kriis, revolutsioon, uus normaalteadus, uus kriis. Teaduse kujunemisele eelnev korrapäratu ja mitmekesine tegevus struktureerub ja omandab suuna, kui teaduskogukond hakkab pooldama ühtainsat paradigmat. Paradigma koosneb üldistest teoreetilistest eeldustest ja seadustest ning nende rakendamise tehnikatest, mille teatud teaduskogukonna liikmed omaks võtavad. Paradigma raames tehakse normaalteadust. Normaalteadlased artikuleerivad ja arendavad paradigmat, püüdes seletada tegeliku maailma aspekte, mis ilmnevad katsetulemustena. Vältimatult tekivad raskused ja näivad falsifikatsioonid. Kui raskused lähevad käest ära, tekib kriis. Kriis lahendatakse, kui tekib täiesti uus paradigma, mida hakkab pooldama üha rohkem teadlasi, kuni vana paradigma hüljatakse