Fenomenoloogia
Teine etapp. Andmestiku jagamine tähendusüksusteks, mis väljendavad mingeid
uuritava nähtuse seisukohast olulisi tähendusi. Tähendusüksused säilitavad alati
sideme kirjelduse terviklikkusega. Uurijal ei ole õigus otsustada, milline tähendus on
oluline ja milline mitte. Uuritavate keelekasutus säilitatakse selles etapis algsel kujul.
Kolmas etapp. Uuritavate keelekasutuse tõlkimine teaduskeelede. Igale tähendusele
liidetakse tõlge teadusala keelde, seos tõlke ja algupärase keelekasutuse vahel peab
jääma nähtav. Fenomenoloogilisele tasandile jõudmiseks tuleb kasutada reflektsiooni
ja kujutluslikku varieerimist, mis aitab uurijal tabada uuritava kogemust sellisena nagu
see on. Refelekstiooni ja kujutusliku varieerimise abil püütakse valgustada juhtunu
tegelikku püshholoogilist olemust, kuna uuritavate kogemused on tavaliselt esitatud