Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
teatud mõttes režiimivastane teos, ei ole vaja välja anda, H oli vastupidisel seisukohal. Tänu H-le
saigi Solženitsõnist maailmakuulus kirjanik.
Hruštšov pööras väga palju tähelepanu teaduse arendamisele- tema enda haridustee oli suhteliselt
lünklik, oma ajastu kohta mõistis, et teaduse arendamine on kindlasti väga prespektiivikas. Oli seda
meelt, et teadlaste tasu ei tohiks olla nii kõrge, kui oli olnud Stalini ajal. Ühelt poolt riik ehitas uusi
teadusharidusi, soodustas kõrghariduse omandamist, teiselt poolt isiklikus plaanis kärbiti teadlase
sissetulekuid. Hruštšovi isiklik lähenemine oli, et üldhariduskool peab andma noorele ka mingeid
praktilisi oskusi, kogemusi. Tähendas tegelikult seda, et H ajal võeti ette üsna ulatuslik hariduselu
tehnoseerimine. Panustati just nendele õppeasutustele, mis andsid erinevaid kutseoskusi. Ka nt
Eestis hakati sel ajal looma süvaklasse. Ka nt Härmas süvaõppe sisse viimine on sellest ajast pärit,