George Berkeley eksperimentaalfilosoofia
Inimene peaks
üritama omaenese mõtteis lahutada meeleliselt tajutava asja olemasol tema tajumisest.
,,Põhijoontes" on öeldud: ,,mõned tõed on mõistusele nii lähedal ja ilmsed, et inimesel piisab
nende nägemiseks vaid silmad avada. Taoliste hulka arvan ma ka selle lihtsa tõe... et ühelgi
neist kehadest, millest kokku moodustub maailmas võimas ehitis, pole olemist ilma vaimuta;
et nende olemine ei ole midagi muud kui tajutud-või tunnetatud-olemine.
Oma teadusfilosoofililises põhitöös De Motu(1721) väidab ta, et idee absoluutses, tühjas
ruumis liikuvast kehast on fiktsioon, millele annab õigustamata usutavuse asjaolu, et me
projitseerime sellesse stsenaariumi enese teadmata ka omaenese keha. ,, Meid viib mõnikord
eksiteele tõsiasi, et kui me mõttes kujutleme kõik teised kehad olematuks, siis enda oma me
eeldame kohale jäävat.Sellest eeldusest lähtudes kujutleme me oma jäsemed täiesti vabalt
liikumas suvalises suunas..