Filosoofia materjale
iseennast, ja et seega paratamatult peab iseenese juurde tagasi tulema.
Tiiu Hallap. Paul Feyerabendi epistemoloogiline anarhism. Vikerkaar 12
1998.Postulaat inimese olemuslikust headusest on anarhismis niisiis sageli keskne, kuid on
kaunis palju inimesi, kelle silmis see kõlab naiivselt. Feyerabend tunnistab ja kasutab
anarhismitäpsemalt öeldes, anarhistliku vabaduseideaali teaduse autoriteedi õõnestamiseks.
Ta nimetab kõigepealt varasema anarhismi naiivset ja siirast teaduseusku märkimisväärseks,
ning leiab, et uuemal ajal ohustavad seda usku kaks faktorit. Esimeseks on teaduse
institutsionaliseerumine. Teadusest on saanud äri. Teiseks teguriks on muutunud arusaamine
teaduse tulemustest poliitiline anarhist soovib enamasti kehtivat ühiskonnavormi likvideerida.
Iga fakt on määratud mingis teoreetilises keeles, pole olemas fakte iseeneses Kui teadusel
puudub meetod, siis ei ole teadus muudest mõtlemisvormidest parem. Teadlased ei piirdu
annaabi.ee 
