K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
kohaselt tervenisti kõrvale heita ja püüda luua täiesti uus teooria, siis ühiskonna puhul pole
tegemist mitte teoreetiliste konstruktsioonidega, vaid lihast ja luust indiviididega, kes ei tohi
kavandatud institutsiooniliste ümberkorralduste käigus kannatada saada. Seetõttu peavad need
olema piiratud ulatusega, et indiviididele ebasoovitavate tagajärgede ilmnemise korral oleks
ümberkorraldusi võimalik tagasi pöörata. Muus osas aga peaks inimmõte ka siin, nagu teaduseski,
liikuma katse ja eksituse meetodil uute ja paremate institutsiooniliste elukorralduste poole.
Teine põhimõte, millest Popper lähtub, on teadusväliste normide ja falsifitseeritavate, s.t.
teaduslike faktiväidete, range eristamine, nn. kriitiline dualism. Faktid iseenesest ei oma
normatiivset tähendust. Faktidele saavad normatiivse tähenduse anda üksnes inimeste otsustused
faktide kohta. Nii ei saa faktid ka anda alust moraalseteks otsustusteks, hea ja halva eristamiseks
ühiskonnas
annaabi.ee 
