Stephen Hawking Stephen William Hawking (sündnud 8. jaanuaril 1942) on inglise füüsik. Ta sai 1979. aastal Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessoriks - samal kohal oli kunagi olnud Isaac Newton. Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasii. Kahtlemata on tegemist maailma tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemehega. Hawking külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid. Peale spetsiifiliste artiklite ja raamatute on ta edukalt kirjutanud ka laiemale publikule. Tema "Aja lühiajalugu" ("A Brief History of Time", 1988) saavutas tohutu läbimüügi. Pikk nimekiri maailma kõige prestiizikamate teadusasutuste stipendiumidest, auhindadest, medalitest ja audoktori tiitlitest on tunnustuseks tema intellektuaalse panuse eest inimkonna hüveks. Kõige selle saavutamisel on ta suutnud üle olla
Inglismaa on traditsioonide maa, ja traditsioonide kohaselt kuulub see tool teoreetilise füüsika professorile. Juba kakskümmend aastat on see tool tühi. Ta on tühi sellepärast, et mees, kel on õigus sellele toolile, ei saa seda kasutada. Ta tahtis õppida matemaatikat, kuigi ta isa soovis, et ta õpiks meditsiini Koolis, kus ta käis, ei olnud võimalik õppida matemaatikat ja sellepärast valis ta hoopis füüsika Kahtlemata on tegemist maailma tuntuima ja enim tähelepanu pälvinud teadusemehega. . Pikk nimekiri maailma kõige prestiizikamate teadusasutuste stipendiumidest, auhindadest, medalitest ja audoktori tiitlitest on tunnustuseks tema intellektuaalse panuse eest inimkonna hüveks. Hawking külastab paljusid teisi maid ja peab loenguid. Lisaks suurele panusele nüüdisaegse fundamentaalfüüsika arengusse etendavad selles kindlasti olulist rolli raske haigus, mida trotsides Hawking on uurimistööd jätkanud, ja loomulikult tema ülipopulaarsed aimeraamatud
annaabi.ee 
