huvid. Ta leidis sealt keemia ja elektri kohta käivaid raamatuid ning tutvus vabal ajal nende sisuga, samuti luges ilukirjandust. Tema teadmishimu ei rahuldunud ainult lugemisega; oma katsete abil tahtis ta ka veenduda, kas raamatuis toodud andmed on õiged. Ta tegi vähe kulu nõudvaid katseid keemia alal ja konstrueeris elektrimasina. Faraday pidas ka märkmikku The Philosophical Miscellany (Mitmesuguseid filosoofilisi märkmeid), mis pidi igapäev teadusemaailmas tõusvaid teooriaid õigeks tunnistama või ümber lükkama. Ka korjas ta igasisulisi ajalehelõikeid. 1810.a. algul juhtus Faraday nägema kaupluseaknal kuulutust, et härra Tatumi loenguid loodusteadusest peetakse õhtuti kell 8, sissepääs 1 silling. Neid loenguid tahtis ta kuulda. Oma peremehelt oli ta loa saanud, kuid raha puudus. Vanem vend oli siis juba sepp ja see andis vajamineva summa. Nii pääses Faraday esimest korda teaduslikele loenguile, mida ta kuulas 12. veebr
tuginveale lineaarsete rassihierarhiate konstrueerimist; polügenistid tunnistasid nüüd eelajaloolistel aegadel elanud ühiste esivanemate olemasolu, kuid väitsid, et rassid olid eksisteerinud piisavalt kaua eraldi, et nende vahel võisid tekkida olulised sünnipärased erinevused andekuse ja intelligentsuse osas. (Gould, 2001). Üheksateistkümnenda sajandi teine pool polnud üksnes antropoloogia tekkimise ja arengu ajastu. Samavõrra vastupandamatult võitis teadusemaailmas populaarsust veel üks trend – arvude kummardamine, usk, et range mõõdistamine võib garanteerida ümberlükkamatu täpsuse, ning olla üleminekuteeks subjektiivsetelt spekulatsioonidelt tõelisele, Newtoni füüsika väärilisele teadusele. Gould ongi oma raamatus just terve peatüki pühendanud kraniomeetriale ehk kolju ja selle sisu mõõtmise andmete kogumisele. (Gould, 2001). Robert Bennett Beani andmed mõhnkeha kohta Virginia arst Robert Bennett Bean andis 1906
annaabi.ee 
