Pedagoogiline psühholoogia
Selgepiiriliselt
saab rääkida inimese füüsilisets küpsusest, aga vaimse (intellektuaalse) küpsuse mõiste on keerulisem ja raskesti defineeritav.
Intellektuaalne küpsuse mõisted – PIAGET’ (1896 – 1980) järgi on ka lapse intellektuaalne areng astmeline – enne ei tunne laps ühe või
teise intellektuaalse tegevuse vastu huvi, kui ta närvisüsteem pole valmis vastaval tasemel arutluseks. BRUNER (1966) aga on
veendunud, et mis tahes vanuses saab lapsele õpetada erinevaid teadusdistsipliine, kui kohandada nende sisu lapse tunnetuslikele
võimetele kohaseks.
J. Piaget’ intellekti arenguteooria põhiolemus. PIAGET’ vaidlustas levinud arusaama, et laste mõtlemine sarnaneb tk- te omaga ja
täiustub vaid järk-järgult. PIAGET’ tõestas katsete najal, et laste vaimne areng toimub kvalitatiivselt erinevate (vaimse tegevuse) astmete
järgnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise eelduseks. Piaget’ teooria kohaselt on tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks