Referaat Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. 1.MAAVÄRIN! 1.1 Üldist maavärinatest Teadusaparatuuriga registreeritakse aatas umbes 6 000 maavärinat. Suurem osa neist on kas liiga nõrgad, et vähimatki kahju teha või toimuvad siis kusagil kõrvalistes piirkondades või merepõhjas. Umbes 1 000 aga tekitavad juba mõnesugust kahju, ning igal aastal tuleb ette 15 kuni 20 niisugust maavärinat, mis on piisavalt tugevad, et maapinda ja ehitisi lõhkuda, puid pikali tõugata ja hulgaliselt inimesi tappa. Maavärinad on kõige selgemaks märgiks meie planeedi rahutust loomusest. Enamik neist
Isa suutis nüüd saata raha Broniale ja hakkas maksma ka Bronia võlga Mariale. Üliõpilaspäevad Nüüd, mil Maria suur võimalus oli kätte jõudnud, ei suutnud ta kuidagi otsustada. Kas ta peaks tõesti minema Pariisi? Ja kui ta läheb, siis mida peaks ta õppima? Kas see võiks olla füüsika? Tagasi Varssavisse tulnud Maria veetis aega tööstus- ja põllumajandusmuuseumi laboratooriumis, mille direktoriks oli ta nõbu Jozef Boguski. Mariale meeldis teadusaparatuuriga katseid teha ja üritada õigeid tulemusi saavutada. 1891. aasta lõpupoole oli Maria otsusele jõudnud ja astus Pariisi rongile. Pariisis registreeris ta Sorbonne'i ülikooli füüsikaõpinguteks, kasutades prantsuspärast nimekuju Marie Sklodowska. Siitpeale jäigi ta Marieks. Algul elas ta õe juures Rue d'Allemagne'il. Bronial oli kool juba lõpetatud, ta oli tuhande lõpetaja seas üks kolmest naisest. Pariisis Bronia ka abiellus.
annaabi.ee 
