Eesti teadus ja ühiskond vajavad kooskõla
konkureerima teadusraha pärast akadeemilise ülikooliga, lugema samadel
alustel avaldatud publikatsioone ja tsiteeritavust rahvusvahelistes
teadusajakirjades. Tule taevas appi, hüüaks ehk siinkohal kadunud president
Meri.
Tehnikaülikooli spetsiifika on tegelda eeskätt uudsete tehnoloogiliste
lahenduste otsingutega, see töö on suunatud patenteerimisele, et meie
innovaatilist ettevõtlust õiguslikult kaitsta. Patenteerida aga ei saa avalikku
teavet, mis teadusajakirjanduses igaühele kättesaadav. Publitseerimine ja
patenteerimine välistavad teineteist põhimõtteliselt. Aga nagu sellest oleks
vähe, sunnitakse meid ka oma häid mõtteid ja tulevikuplaane üksikasjalikult
kirja panema, jagatakse need siis rahvusvahelistele ekspertidele laiali
hindamiseks ilma vähimagi garantiita, et keegi neid ideid oma paremate
rahaliste võimaluste juures ammu enne meid ära ei kasuta või maha ei müü.
Kust siis peaks tulema see Eesti enda innovatsioon???