Põhjuseks võib lugeda ühiskondlikke arusaamu sellest, et naine peab olema kodus ning tegema koduseid töid, olgu selleks siis laste kasvatamine või majapidamistööde tegemine, seega puudus võimalus naistel end harida või omandada mõni eriala. Olid mõned erandlikud olukorrad, kus naine võis teha naiselikke töid, kas õmblus- või koristustöid, aga kindlasti mitte teha teadlasekarjääri. 3. Kui naised said ülikooli teaduritena tööle, siis pidid nad nägema väga palju vaeva ja töötama väga palju. Samuti ei olnud nende töö vääriliselt tasustatud, seega oli naistel teaduritena töötamine raskendatud. 4. Juba sel ajal esines naiste diskrimineerimist tööturul. Meesteadlastega ei olnud võimalik vahetada teadmisi, nendelt õppida ning võrdväärselt arutada teadusalaseid teemasid. Naisi diskrimineeriti ning usuti, et nad pole teadustööks võimelised. 5
punkte: 1. Naisterahvastel oli piiratud juurdepääs kutsealasele koolitusele, erialasele (spetsialiseerunud) haridusele. Pahatihti oli põhjuseks raha või ühiskonna (perekonna) suhtumine naine on kodus ja kasvatab lapsi, ta ei vaja haridust (võib-olla vaid kirjutamis-, lugemis- ning elementaarset arvutamisoskust). Heal juhul töötab pesunaisena, teenijana, kokana vms naiselikul töökohal. 2. Töötamine ülikoolide/teadusasutuste juures teaduritena oli raskendatud. Ja kui nad sinna saidki, siis olid nad ületöötanud ning alamakstud. Et olla edukad meeste pärusmaal teaduses, ei saa naised raamatu autori sõnutsi olla nemad ise, vaid nad peavad olema ilmtingimata paremad kui mehed. 3. Puudusid vahendid oma teadustööde rahastamiseks. Taaskord põrkuti kokku ühiskonna arusaamade, traditsioonidega naistele on omad tegemised ning meestele omad. Naised ei peaks trügima meeste mängumaale,
annaabi.ee 
