KORDAMISKÜSIMUSED FILOSOOFIA
jaoks reeglid, mis lubavad sellel maailma kui objektiga kooskõlaliselt suhestuda.
Ajalooliselt seostatakse subjekti sellise tähenduse esilekerkimist uusajafilosoofiaga,
eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt
endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i
jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma,
seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsiibist ja
uusaegse metafüüsika üldtunnustatud aluseks saabki subjekt
• (keha ja vaimu) dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused
ei ole füüsilised.
Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest, millel on üks
atribuut – ruumilisus. Vaimsel aga mõtlemine.
Descartesi vastus keha ja vaimu probleemile oli põhjuslikkus: meie vaimuseisundid
mõjutavad kehaseisundeid põhjuslikult