Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt
kesknärvisüsteemi. Ajukoor saab impulsid, mis kodeerivad ärritaja infot ning loovad aluse aistingu
kvaliteedile. Lõpuks annab ajukoor vastavalt saadud info tõlgendusele korraldused motoorseks vastuseks
– organism organiseeritakse vastavalt vajadusele ümber ja saadetakse seega vastus reaktsioonina välja.
Aistingu tunnetuse aluseks on tsentraalsed protsessid, mis ajus toimuvad. Paljudel juhtudel pole väliseid
vastuse märke näha.
Paljud ärritajad ei tekita teadmuslikku kogemust – tekib küsimus, kas seda nimetada samuti aistinguks?
see on aistingu mehhanismide abil toimub ärritaja vastu võtmine, mida elatakse läbi aga subsenssoorselt
ehk mitte-teadlikult. Mõni ärritaja kutsub esile automaatse refleksi.
Mõni ärritaja aga tekitab pikaajalisel toimel või selle puudumisel meeleorgani tundlikkuse muutumise.
Tegemist on adaptsiooniga. Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt