BENEDICTUS SPINOZA
tunnetamine, s.t. täpne ja selge kujutlus sellest, mis on paratamatu. See dialektiline idee
on materialistliku filosoofia suur saavutus.
Spinoza õpetusest järeldus, et eri inimeste jaoks on olemas erisugused vabadusastmed.
Spinoza piirab vabaduse ainult paratamatuse tunnetamisega ja paratamatusega
nõustumisega. Ta ei mõista materiaalse praktika osa vabaduse realiseerimises. Vabadus
on tal ainult mõistuse võim tunnete üle, meeleliste afektide ületamine tunnetusega ,
teadmistejanuga. Sest mõttest on Spinoza seisukoha järgi vaba ainult elupraktikast
eemaldunud mõttetark, kelle elu peasisuks on "intellektuaalne armastus jumala vastu",
s.t. looduse tunnetamise kirg. Niisugune arusaamine vabadusest on abstraktne,
antihistoristlik, ühiskondliku elu rikkalikust sisust irdunud (2: 163).
SPINOZA TUNNETUSÕPETUS
Nagu Spinoza õpetus tervikuna, on ka tema tunnetusteooria materialistlik ja
ratsionalistlik. Teadmuse madalama astme moodustab tema arvates teadmus, mis