Julieni eeskujuks oli Napoleon, kes oli pärit töölisklassis ja sai valitsejaks. Ta seadis enesele eesmärgiks oma päritolust kõrgemale tõusta, kuid edutee jäi tal üürikeseks , kuna soovis tõusta liialt kõrgele. Eneseteostamiseks hakkas ta ära kasutama oma mehelikke võlusid, kuid selline tegutsemismall sai talle saatuslikuks ta hukati giljotiini all. Julien Sorel oli samaaegselt häbitu karjerist ja ühiskonna ohver. Vaesest puusepa perest pärit Julieni karistati kodus oma teadmistehimu tõttu, kuid õppimishimu oli hirmust suurem. Tema teadmistepagasile panid aluse vana sõjaväearst ja küree. Eduka karjääri üheks eelduseks on teadmised ja keeleoskus. Julienil olid mõlemad olemas ta kõneles vabalt ladina keelt ning oli palju lugenud. Esimeseks astmeks Julieni karjääriredelil sai koduõpetaja koht härra de Renal 'i juures. Esialgu ta sai end piisavalt tõestada, kuid soovis paremat teenistus. Selleks hakkas ta oma tööandja kaasat võrgutama.
venepäraselt Karp Ristikivi. Ema oli vaene taluteenija ning Karl ise vallaslaps. Külakogukond loomulikult isata lapsi ei sallinud ning seetõttu kasvas noormees sotsiaalses isolatsioonis ning pideva põlu all. Raske lapsepõlv (kuni Tallinna minekuni) on mõjutanud tugevalt tema kirjutisi ning kajastub tema novellides ja ka romaanides. Oma emaga oli tal ääretult õrn suhe, tänu millele on raamatutes emad tihtipeale vana maailma esteetilise ilu kajastajad. Teadmistehimu ilmutas end juba varajases lapsepõlves. Viieteistkümneselt lahkus Tallinna, et omandada kõrgem haridus, kui seda kihelkonnakool oleks saanud pakkuda. Seal kandis ise enda eest hoolt ja rügas tööd teha. Tänu suurtele püüdlustele sai kommertskooli, mille ta ka edukalt lõpetas. Tallinnas olles elas Ristikivi Kalamajas, värvikas agulielu ja omanäolised inimtüübid kajastuvad hiljem ,,Tallinna triloogias". Pärast kooli lõpetamist oli Karli suurim unistus jõuda ülikooli