täisminevikuks (nt: olen teinud), enneminevikuks (nt: olin teinud). · Kõneviis jaguneb kindlaks (reaalne, otsene tegevus, nt: jooksen), tingivaks (sündmuste mittereaalsus vaatehetkel, nt: jookseksin), kaudseks (kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat jooksnud), möönvaks (tavaliselt väljendab käsku, mis on suunatud kolmandale isikule, nt: jooksku), käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: jookse). · Teadmislaad jaguneb otseseks (nt: ma joonistan) ja kaudseks (nt: ma joonistavat). · Tegumood jaguneb isikuliseks (tegija on lause alus, nt: Peeter avas akna Peeter on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Aken avati pole teada, kes ukse avas). · Arv kategooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie o Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse
annaabi.ee 
