K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
teadus taotlema teadmist, mis oleks mitte üksnes tõene, vaid ka tingimatu (anhypothetos).
Selline tingimatult tõene olemustunnetus ei ole Popperi hinnangul inimtunnetuse
eesmärgimääratlusena realistlik. Teaduse ajalugu paistab osutavat sellele, et teaduse
üksiktulemuste puhul tuleb leppida märksa tagasihoidlikumate pretensioonidega ja loota, et
teaduse areng tendentsis viib inimkonda lähemale traditsioonilise filosoofia teadmisideaalile.
Nüüd võime me aga küsida Popperi käest, kas ei pretendeeri temagi oma falsifitseeritavuse
kriteeriumi ning katse ja eksituse meetodiga kirjeldama teaduse olemust, s. t. andma küll
varasemast erinevat, kuid ikkagi veel üht essentsialistlikku teaduse loomuse käsitlust? Popper
väidab enda eesmärgi olevat siiski mitte kirjeldada teaduse muutumatut olemust, vaid pigem
määratleda seda, milline peaks olema selline teaduse käsitlus, mis soodustaks teadusliku
teadmise kasvamist
annaabi.ee 
