LÄÄNE FILOSOOFIA
valet." Filosoofi huvitab tõde, analüütikut (tänapäeva terminis -- loogikut) huvitab
reeglipärasus.
Aristoteles jagas maailma Kuualuseks ja taevaste nähtuste maailmadeks. Oli veendunud,
et loodust (physis) matemaatikast lähtudes mõista pole võimalik. Aristoteles oli
alusepanijaks loogikale (ta ise nimetas seda analüütikaks), eetikale, õpetusele filosoofia
kategooriatest ja paljudele teistele teadmisharudele. Alles viimastel aastakümnetel on
hakatud tunnistama, et Aristotelesel on olemas ka järjekindel looduse (physis) mõistmine.
Sellepärast on hakatud rääkima n.-ö. ,,kahest" Aristotelesest. Aristotelese õpetus neljast
põhjusest (vt. allpool), mis on ka tema loodusemõistmise aluseks, on aktuaalne ka
praegu.
4
ARISTOTELES MATEERIA JA VORMI DIALEKTIKAST
annaabi.ee 
