1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 4)Fossiilid-saab uurida kivistisi minevikust ja võrrelda nende sarnasusu ja erinevusi tänapäeval samasse taksonisse kuuluvate isenditega 5)Vestiigiumid(rudimendid)-e.maandunud elundid,oma esialgse ül kaotanud elundid,mis teistel sarnase ehitusega või vanem elanud liikidel võivad olla v...
mingit asjalikku seisukohta luua, kuna too seisukoht ripuks väga tugevalt konkreetse indiviidi maailmavaate küljes, mis teeks küsimuse erapooletu arutamise peaaegu võimatuks. Probleemi on teatud määral ilmselt siiski võimalik lahata, kui jaotada maailmavaateline suhtumine kaheks: * Uskujad, kes usuvad, et meie praegused teadmised on kesised ja arvavad, et reaalsuse taga peitub midagi seni tuntust märksa enamat; * Skeptikud, kes usuvad, et kõik, mis on teadlusliku meetodi põhjendamisalast väljaspool, on täiesti ebatõenäoline -- seda pole inimestel mõtet oma käitumise planeerimisel arvestada. Lähtudes esimesest hoiakust on võimalik jõuda järeldusele, et ufod eksisteerivad füüsiliselt ja on ilmselt maavälise päritoluga või siis meile tundmatu reaalsuse ilming. Ufodega sõidavad ufonaudid, kes on meist märksa kõrgemal arengutasemel -- neil on lisaks ilmsele tehnilisele
on, mitte aga sellelele, milline ta ideaalis peaks olema. Postiivne õigus võib, kuid ei pruugi alati kokku langeda eetilise, õiglase, ideaalsega. Seda enam, et need ideaalid on väga subjektiivsed ning mingit absoluutset kõrgemat printsiipi pole olemas. Positivisti iseloomustab eetiliselt neutraalne hoiak positiivse õiguse sisu osas. Oluline meeles pidada: õiguspositivsimi erinevaid teooriaid seob üks oluline tunnus analüüsi ja teadlusliku uurimise tarvis tuleks kehtiv õigus hoida lahus ideaalsest õigusest (ehk sellest, milline ta eetika järgi peaks olema). Samas ei eita õiguspositivism eetika mõju õigusele, küll aga jagavad positivistid seisukohta, et õiguse ja õigussüsteemi analüüs ja teaduslik uurimine nõuavad eetiliste hinnangute kõrvalejätmist. 20 Loomuõigus ja eetika
annaabi.ee 
