palju erinevaid asju. Näiteks kloonida, haigustest vabaneda, tulevikus ka äkki mõjutada oma veel sündimata laste geene, et nad oleksid tervemad ja elaksid kauem. Kõik need põhjused aitavad inimkonnal kauam püsida, kuid tekib küsimus, kas see on eetiline? Mina arvan, et mingite piirideni kindlati on. Näiteks kui välja juurida haiguseid, näiteks vähk, ja halvatud inimeste geenide muutmine, et nad saaksid elada täisväärtuslikku elu. Kuid teadlste jaoks on ilmselt veel ennenägematud eksperimendid nagu keelatud vili. Arvan, et geenitehnoloogia arenguga hakkaksid rakumanipulatsioonid üle piiride minema. Kuid võibolla just see ongi meie liigi kaua püsimine saladus. Inimkonda mõjutavad paljud tegerid, mida me ei saa kontrollida ja mis on meist sõltumatud. Need saavad olla nii inimkonna kahjuks kui ka kasuks, kuid kuskil on ka eetilisuse piir.
hiiglastele raha, ei taheta seda vastu vôtta, sest raha on üldiselt pôlu all. Gulliver, soovides kuningale meelepärane olla, soovitab kuningal oma vôimu kindlustamiseks püssirohtu kasutada. Talle vastatakse, et sôda vôib pôhjustada üksnes omandiiha, kuid hiiglased on sellest pahest vabad. Kuningas ütleb, et sôda vôib valla päästa vaid ôel geenius, inimsoo vaenlane. Laputamaa Laputamaa asub lendaval saarel st. tal puudub side maaga, on ebamaine, ebaelulune. Laputamaa on teadlste maa, kus tegeldakse niisuguse teadusega, millest ei ole kasu, näiteks projekteeritakse maju, mille ehitamist tleb alustada katusest st. "ôhkuehitamist", päikesekiiri püütakse kurkidest saada, see on vihje keskaja teaduse väheteadlikkusele, keskajal oli alkeemikute unistuseks katsetamise teel kulda saada. Autori satiiri ebateaduste vastu kroonib näide, kus ekskrementidest (ainevahetusjäägid) tahetakse toiduaineid saada. Vôlurite maa?TALVETI ÔPIKUS POLE
annaabi.ee 
