Kõnetegevuse psühholoogia
ehk kuidas huulte asend mõjutab hääliku kõla; suuava keele tõusuni ; keeletõusust
neeluni; neeluõõs (võib muutuda vastavalt vajadusele); ninaresonaator (muutumatu).
Hääliku moodustamine sõltub resonaatorite normikohasusest.
Koartikulatsioon avaldub peamiselt siirdena (ettehaaramine, järelmõju) ja prosoodiliste
nähtustena). Innervatsioon: keelenärv, keele-neelunärv, uitnärv. Alates neelust pole
liigutused teadlikustuvad.
Meie lihaste asendit, toonust jne regu-vad närviimpuslid : peamiselt siis keelenärv,
keeleneelunärv, uitnärv (see hargneb, kõri, neelu, hingamislihastesse).
7. LOENG
Kõnefunktsnionaalsüsteem ei ole looduse polt antud, vaid see kujuneb suhtlemise käigus:
selle kujunemise 2 olulist asja: et saaks kujuneda kfs: 1) bioloogiline eeldus 2) keskkond.
See lõimub tegevusteooriaga hästi tgelt. KFS koosneb pm 3-st osast: a) KNS peab olemas