Hiina usundid: budism, taoism ja konfutsionism
Tõde on buda, mis peitub alati igalpool ning ta
tuleb endas üles leida selleks, et teda mujal näha. Meie kultuur ning
keskkond segab kirgastumist, samuti asjade või inimeste pühaks pidamist.
Võib „tappa“ (eemaldada) enda elust need, kes segavad kirgastumist, ei
tohi klammerduda millessegi püsivasse. Gongan on lühike dialoog õpilaste
ja õpetajate vahel, kus õpetaja häält tõstes või õpilasi šokeerides tekitab
nendes impulsse, mis õpilasi peavad viima teadlikkusesse, et nad
kirgastuksid. Usutakse, et inimest ei tohi õpetada ega juhatada, inimene
peab ise jõudma Nirvaanasse. Asjade üle vaidlemine ning tõe otsimine
pole vajalik, sest see segab õigele teele jõudmist.
Budismi tulekuga muutusid oluliselt ka konfutsionism ja taoism ning võeti
mitmeid asju budistidelt üle – nt mediteerimine, kloostrite rajamine,
pühade tekstide kirjutamine. Mingi dünastia ajal püüdsid paljud suured
mõtlejad ühendada kolme usundit