,,Uuenev alusharidus" Eva Hujala Sain teada · Pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted
Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema; õppimispedagoogika põhimõteteks on esiteks lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija, teiseks isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö ja kolmandaks õpetaja
tema tõlgendus olukorrast, siis on oluline, et õde arvestaks seda tõlgendust isegi siis, kui see suuresti erineb tema enda omast. Seega põhineb kavatsuslik/sihipärane hooldus ontoloogilisel: Millest hoolib patsient kõige enam? Kuidas ta tõlgendab oma sümptomeid lähtuvalt nende mõjust sellele, millest ta hoolib? 7 Edwards nimetab nende kahe hooldusliigi (kavatsuslik ja ontoloogiline) omavahelist suhtestumist „kaastundlikuks teadlikkuseks“ (sympathic awareness). Kaastunnet mõistab ta siinkohal kui „mentaalset osalust (koos) teisega tema hädas“. Kuigi me ei koge seda sarnaselt teisega, teadvustame siiski endale teise kannatusi ja vajadusi. Sellest lähtub konkreetne tegutsemine. Peamiselt kasutatud kirjandus: Carper, B.A. 1978. Fundamental Patterns of Knowing in Nursing. - Advances in Nursing Science, 1(1), 13-24. Edwards, S.D. 2001. Philosophy of Nursing: An Introduction. Houndmills, Basingstoke, Hampshire: Palgrave.