Eesti lähiajalugu
„Välisministri“ amet ei omanud
tegelikult tähtsust. Kruusi tegevus oli edaspidi seotud Eesti teaduse ümberkorraldamisele, et viia sisse
nõukogulik teaduskorraldus, mille olulisimaks jooneks oli tuginemine Teadusteakadeemiale (selle all
tegutsevad uurimisinstituudid). Teadustegevus oli koondunud Teadusteakadeemia süsteemi. Ülikoolidel
teisejärguline roll ses süsteemis, esmaseks ülesandeks oli neil valmistada ette teadusinstituutidele sobilikku
teadlaskaadrit. Seevastu Läänes olid teadus ja õpetamine ülikoolides võrdväärselt esindatud.
ENSVs võetakse kurss Teadusteakadeemia (TA) loomisele. Eestis oli selle esimene president Hans Kruus.
Kiirkorras loodi ka teadusvaldkondade instituudid, mille seas oli ka Ajaloo Instituut (1947. a). Sellest
kujunes olulisim teaduskeskus ajaloo seisukohast vaadatunda. Olulisimaks figuuriks oli kuni 1950. aastani
Kruus. Talle oli abiks Richard Kleis, kellest sai 1947