“FAUST” Gothe
Sisu ülevaade:
Epiloog: Tegevus toimub Taevas, kus vestlevad põrguingel Mefistofeles ja taevane
Jumal. Mefistofeles ei usu inimesesse, nimetades teda kirgede ja pahede orjaks. Issand
väljendab usku inimesesse, humanismi. Lõpuks saadabki Issand Mefistofelese
Faustile, kindlameelsele teadusmehele kiusatusi pakkuma. Selleks sõlmivad nad
lepingu kui Mefistofeles suudab Fausti pahede läbi õnnelikuks teha, pärib ta tema
hinge.
I osa: Fausti teadlasekamber. Faust on lugupeetud ja hinnatud teadlane, keda paljud
kadestavad ja üliõpilased imetlevad. Faust aga on õnnetu, sest on jõudnud
äratundmisele, et inimesele pole palju teada antud. Elu on nii lühike, ja teadmisi, mida
ei jõua omandada, nii palju, et see muudab väärtusetuks ka selle teadmiste hulga, mis
tal olemas on. Midagi on nagu puudu Faust on rahutu, ei leia elule mõtet. Sel hetkel
saabubki Mefistofeles oma ettepanekuga ja Faust haarab sellest kinni ehk on tõesti