Sõnajalg kivis
töötajaga ehk timukaga. Tuli välja, et mees oli olnud 19 aastat preester Lõunamissioonil. Ta
oli tulutult püüdnud pöörata usule metslaste, hõbedakaevurite ja teemandiuhtjate hingi. Sellest
ei olnud kasu, nad pöördusid tagasi räpase elu ja roimade juurde. Ühel päeval sai tal sellest isu
täis ja tuli siia tööle, timukaks.
Aasta jooksul said vangid ühel korral lähedastega kohtuda. Ühel õhtul avastab Baturin,et
instruktaaźiruumi betoonseinal on nägemiskohtumistest teadaandval tablool tema nime järel
ristike. See tähendab kohtumist. Ta oli kohutavalt õnnelik, lootes kohtuda Paetricia ja lastega.
Talle aga ulatati kiri, milles Paetricia teatas, et ta soovib Batrianist lahutada ja soovib vaid
allkirja abielulahutuse ja pärimisõiguse aktile.
Batrian sattus „hullukuurorti“. Nii kutsusti vangla närviravilat, kus ta korraldas piduliku
saluudi. Selle eest läks kartsa. Hullukuurordis kohtus Batrian bioloogiakandidaadiga, kes
annaabi.ee 
