Mõtisklen tänapäeva televisioonist
ainult inimene vaimselt vaid ka füüsiliselt. Kahjustada saavad silmad, aju ning keha. Sõltlased
eelistavad enamjaolt telerit spordile ja üldisele aktiivsusele, selline elustiil põhjustab
rasvumist.
Teleris näidatu tõepähe võtmine ja liigne kaasaelamine ei ole omane siiski ainult
lastele vaid ka täiskasvanutele. See on paratamatus, kuna televisioon mängid tähtsat rolli meie
argielus. Läbi tema jõuavad meieni igapäevased kiired, tähtsad, teadaandvad uudised.
Vähesed suudavad jääda nende suhtes objektiivseks. Ülim näide sellest kuidas teles nähtu
meid mõjutab on kuu aega tagasi juhtunud tragöödia. Tühermaale jäeti sülelaps, lootes, et
keegi ta leiab. Kurba uudist näidati teleris mitmeid päevi ja kordi. Inimesed sattusid ahastusse
ning tundsid, et peavad midagi tegema. Nii pakuti üksteise võidu materjaalset abi ning
mitmed avaldasid soovi pisike enda perre võtta. Harilikult pole inimesed nii abivalmid, sest