1840. aastatest muutus kartuli kasvatamine talupõldudel tavaliseks. Lõuna-Eestis hakati kasutama lina. 5. Usuvahetusliikumine. 1845. aasta suvel astuti massiliselt vene õigeusku. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka, langedes sageli jõukamate talupoegade pilke alla. Talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku ,, vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Kuigi ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslikke soodustusi, ei tahtnud talupojad nii kergesti oma õnne unelmaist loobuda. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta. Sellele seisis aga valitsus järsult vastu. Osa käis nüüd salaja luteri kirikus.
Igal aastal vajasid täitmist kogukondlikud koormised. Koormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. Usk keisrisse vallandas 1845. a. suvel Lõuna-Eestis massilise astumise vene õigeusku. Talupojad arvasid, et "keisri usku" minnes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest jm. Usuvahetajatele kehtestati pooleaastane "järelemõtlemisaeg". Ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei kaasne majanduslikke soodustusi. Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60000 eestlase. Maale kerkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Kuna enamik usuvahetajaid oli vaesemast kihist, siis langesid nad jõukamate talupoegade pilke alla. Kui saadi aru, et usuvahetamisega maad ei saa, taheti luteri usku tagasi pöörduda, kuid valitsus oli sellele vastu.
annaabi.ee 
