Arvuti abiline või ajaraiskaja? Stella Toomsoo Tänapäeval kasutab enamik inimesi arvutit. See on info- ja teabevahend, mida on lihtne tarvitada ning hea võimalus materjali otsida. Saab tuua välja erinevaid põhjusi raali headest ja halbadest kasutamistest. Kas arvuti on siis abiline või ajaraiskaja? Kindlasti on see teabevahendina väga kasulik. Seda kaasa võtta tööle või kooli on lihtne ning muudab tegeva töö mugavamaks. Arvutis on sellist infot, mida pole isegi teabekirjanduses. Seda kõike on väga palju, mis lihtsustab näiteks materjali otsimist.
Alguses ei tähendanud glasnost veel täielikku sõnavabadust. Näiteks püüti maha vaikida Tsornobõli katastroofi ja sellest põhjustatud radioaktiivse reostuse ulatust. Hakati kajastama negatiivseid nähtuseid, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõelist ulatust. Avaldati näotuid tõsiasju NSV Liidu ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus: see polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahend. Poliitilise surve mõningane lõdvenemine nähtus eeskätt üleliidulises trükiajakirjanduses ja televisioonis, ajakirjanduse liberaliseerumine provintsides toimus aeglasemalt. PILET 14 Külm sõda külma sõja kujunemine, Trumani doktriin, Berliini blokaad, riikide liidud (NATO, ESTÜ, VLO, VMN), külma sõja kriisid, raudne eesriie, Reagan, ,,Tähesõjad", NSV Liidu ja idabloki lagunemine, Jeltsin, SRÜ, EL, EURO. Õpik: XX sajandi ajalugu II ptk 7- 9, Atlas lk 94-95
annaabi.ee 
