Meedia tsensuur oleks mõistlik Meedia on teabelevivahend ning täiesti tavaline kommunikatsioon inimese ja meediategelase vahel. Meedia on väga hea vahend inimeste mõjutamiseks, sest tihti kiputakse ju olema väga kergeusklikud ning naiivsed. Ometigi, kui meedia on ise mõjutusvahend, siis asjal on ka teine külg Meedia on väga mõjutatav. Näiteks : osanikud saavad otsustada, milleks nad raha annavad, milliseid osakondi toimetustesse juurde tekitada, aga ka ära kaotada. Ajakirjanikud otsustavad, millest nad kirjutavad ning kuidas. Kirjutamise stiilist oleneb väga palju, mis uudisest lõpuks välja kujuneb. Ajakirjanikud võivad ridade vahele põimida oma arvamuse ning käituda omakasupüüdlikult, manipuleerides inimesega tema teadmata. Meediat võivad mõjutada ka infoallikad, sest nemad ju teavad, mida nad avaldada tahavad ja mida mitte. Ajakirjanikud võivad ju ka nende sõnu väänata. Veel mõjutavad meediat reklaamiandjad, ke...
Meedia: teabelevivahend: trükiväljaanded, raadio, tv ja internet. Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon suhtlemine, fiktsioon väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste p...
725. aasta paiku hakkas seal ilmuma ajaleht ,,Di-bao" ja see ilmus muudetud pealkirjaga kuni 1911.aastani. · 593. aastast kasutati Hiinas trükkimisel puutahvleid, millesse oli lõigatud paljundatava lehekülje tekst. · 1040. aastal leiutas Hiinas sepp Pi-Sheng trükkimiseks savist hieroglüüfid. · 1392.aastal valati Koreas esimesed vasksed hieroglüüfid. Euroopaski tunti tahveltrükki. Renessansiajastul tuli kasutusele eriti võimas teabelevivahend: Johann Guttenberg leiutas 1440. aastal trükikunsti (lahtiste tähetüüpide abil trükkimise) ja see muutis sõnumite edastamise kiiremaks ja paljudele kättesaadavaks. Käsitsi paljundatud lehtede ilmumine ei lõppenud kuni 16. sajandi lõpuni. Teadete sagedamaks vahetamiseks tekkis vajadus kaubanduse arenedes keskaja lõpul. Kaubanduslike teadete vahetamiseks tekkisid asjaomased asutused, kus käsitsi paljundati uudiseid. 16
annaabi.ee 
