Folkloristika alused
analüüsitava loo vaatepunkti leidmisega, selle kõrvutamisega teiste vaatepunktidega ning erinevaid
vaatepunkte põhjustava konteksti leidmisega. Seega pärimusliku ajaloo uurimine eeldab erinevate
vaatepunktide kõrvutamist ja üldisema ajaloolise konteksti loomist, mis omakorda eeldab erinevat tüüpi
allikate kompleksset kasutamist.
11. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest suhetest
Rahvajuttude liigituse alus:
1. aspekt: teabekeskse funktsiooniga ja esteetilise funktsiooniga(jutustusele suunatud lood)
2. aspekt: on/ei ole seotud usundilise maailmavaatega
1. liigituse alus: kuidas jutt peegeldab tõsielu: (a la folkloristi abc)
tõsielujutt kui tegelikkusjutustamine kui tegelikkus >> tõsielusündmuste ja olukordade fiktsionaalne
kujutamine(kunagi kusagil oli, ei põhine kogemusel);
jutustamine kui tegelikkus >>tõsielusündmuste lähedane ehk nn faktilähedane jutustus
2
annaabi.ee 
