välistada korruptsiooni ja seadustele sülitamist. Kaitsepolitseiameti hetkese pädevuse sean kahtluse alla, väga võimalik on, et Kaitsepolitsei esindab teatud ringkonna huve. Kindalsti on opositsioonipartei kontori läbiotsimine üle paarikümne KAPO ametnikuga vaid paari 500 eurose kinkekaarti pärast absurd, samuti on kahtlane, et läbiotsimisest oli teadlik Eesti suurim päevaleht. Kaitsepolitsei näol on tegu asutusega, mis kogub informatsiooni teabehanke korras ja luuretegevusega, teiselt poolt on aga tegu uurimisasutusega, mis on demokraatlikes riikides lahutatud ja toimivad üsna hästi. Lähipäevil on meediast läbi käinud mitmeid uudiseid seoses alkoholi -ja tubakatarbmise vabade päevade ja vanusepiirangu tõstmise osas, mille on kuskil välja mõelnud tähtsad ametnikud töögruppides, et enda olemasolu õigustada. Minu arvates on tegu ilmselge inimõiguste rikkumisega,
6. Plaanimajandus- Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele , ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu ,- teadus-ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. 7. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks. 8. GULAG- Sunnitöölaagrid Venemaal. 9. KGB- NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee oli Nõukogude Liidu riiklik julgeoleku ja teabehanke ametkond 10. OVRA- Fasistlik Itaalia sala- ja julgeolekuteenistus. 11. Balilla- Fasistliku Itaalia Noorteorganisatsiooni liige. 12. Kolmas riik- Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur Saksamaa. 13. Gestapo- oli Saksamaa riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) aastatel 19331945. 14. SS- Natside partei sõjaväestatud organisatsioon
3-1-1-101-16 (teabehankega saadud materjali kasutamine kriminaalasjas tõendina) KrMS § 63 lg 1^1 kohaselt sõltub julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina kasutamise lubatavus esmalt riigi peaprokuröri otsusest. Juhul, kui riigi peaprokurör ei pea julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamist vajalikuks ega võimalikuks, pole selle teabe tõendina kasutamine lubatud. (p 23) Teiseks tuleb KrMS § 63 lg-st 1^1 nähtuvalt arvestada teabehanke korras saadud teabe tõendina kasutamise üle otsustamisel KrMS § 126^1 lg-s 2 ja § 126^7 lg- s 2 nimetatud piiranguid. KrMS § 126^7 lg 2 kohaselt ei kasutata tõendina sama seadustiku §-s 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud. KrMS § 126^1 lg 2 reguleerib aga
annaabi.ee 
