3)k�sitluslaad (�ldloetavad, diferentseeritud, erialased) *Erinevus: Ajakiri ilmub ajalehtedega v�rreldes harvem, on mahukam, sisaldab rohkem ja rikkalikult illustreeritud materjali. 9. Meediav�im *Avalikkuse t�helepanu k�itmine ja suunamine *Veenmine, arvamuste ja uskumuste kujundamine *K�itumise m�jutamine *Reaalsuse m��ratluste korrastamine *Staatuse ja legitiimsuse kinnistamine *Kiire ja laiaulatuslik informeerimine 10. Pilttekst ja teabegraafik fotod, joonistused, piltgraafika, t�iendavad s�nalist teksti/ andmete edasi andmiseks, diagrammid, tabelid, joonised. 11. Telesaadete �anrid ja nende iseloomustus *uudised - telepildiga uudis tekitab vaatajas suurema kohalolekuefekti, (�A K� �Reporter�) *dokumentalistika - R��givad t�sielulistest s�ndmustest/olukordadest (�Krimi� �Eesti lood�) *teleajakirjad, elustiilisaated - faktidel p�hinevad saatel�igud (�OP!� �Hooaeg�)
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks
annaabi.ee 
