NaOH. 4) Loomne faktor. Tõu osakaal on olematu. 5) Söötmistaseme mõju. Söötmistase on arv, mis näitab, mitu korda söödetakse üle elatustarve taseme. Söötade energeetilise hindamise süsteemid 1) Heinaekvivalent ja heinaühik 1860. Daniel Thaer Deutschland. Thaer võrdles söötasid omavahel. 2) Viliühik Winkel Taani 3) Weende analüüsiskeem ja seedekatsed. Henneberg, Stohmann Saksamaa. 4) Seeduvate toitainete summa. (TDN) Saksamaa, USA, 5) Tärklisväärtus. Oskar Kelner Saksamaa. Leidis: a) ühe kg seeduva tärklise söötmisel ladestub nuumhärja kehas 248 g rasva. B) ühe kg seeduva proteiini söötmisel 235 g .c) ühe seeduva toorkiu söötmisel 253 g .d) ühe kg seeduva toorrasva söötmisel 598 g. Tärkliseväärtus on arv, mis näitab mitu kg seeduvat tärklist tuleb nuumhärjale sööta, et tema kehas tekiks sama palju rasva kui 100 kg
vaid nendest moodustunud ioonide - katioo- ja seet6ttu on Ca aatot neid cr iti rol-rkesti luukoe nide ja anioonide katLp;r. koostises. Vdikelaste Iuucl on clastsed, sest soo- lade sisaldus on nendes nLacial. Ininrese vana- neeles kaltsiumisoolatle kontsentratsioon tdn- Mis tdhtsus on katior.rnidel clrganislnis? seb. Koos sellega omandar ar1 1unc1 suuremar tu- Positiivselt laetud ioonidest ehk katioonidest on gevLrse, aga ka herpruse. orgarrismides olulisel kohal H*, NHr*, K*, Na*, Suur osa nra5lneesiuini a;Ltomitest on rakkr,r- Ca2*, Mg2*, Fe2* ja Fs:*. des seotud nuklciiniiapetega: DA ja I{NA-ga.
annaabi.ee 
