Kristina Šmigun
debüüti oli ta võitnud mitmeid Eesti Meistrivõistluste tiitleid. 1995. aastal võitis Juuniorte
MM'l kaks hõbedat. Samal aastal saavutas ta ka häid tulemusi täiskasvanute MM'il Thunder
Bay's. Kõigi jaoks tuli üllatusena 5. koht 5km klassikalises stiilis. 1996. aastal kaitses ta
edukalt oma hõbemedaleid ning võitis oma kolmanda ja neljanda hõbemedali Juuniorite
MM'l. Mõlemal aastal olid peamisteks konkurentideks sellised nimed nagu Katerina
Neumanova ja Julia Tchepalova. 1997. aastal võistles ta viimast aastat Juuniorite MM'il,
saavutades eduka võidu 5km ja 15km etappidel.
1997. aastal oli Kristina esimest korda Eesti parim naissportlane.
1998. aasta kujunes Kristina jaoks väga kurvaks. Rangluu murru tõttu pidi ta vahele jätma
peaaegu kogu hooaja. Siiski oli soov osaleda olümpiamängudel nii suur, et ta läks välja riskile
ja osales naiste 30km sõidul. Rangluu ikka veel toestatud metallplaatidega, saavutas ta 46.
koha.