Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
Nendest enamiku levik
piirdub ainult Läänemere lõuna ja lääneosaga. Mageveetigude enamik suudab elada
üksnes tugevasti magestunud meresoppides ja jõgede suudmealadel, kus veesoolsus ei
ulatu üle 4 promilli.
Kümnejalgsed: Kümnejalaliste seltsis on kõigest kaksvormi, nimelt 40-50 mm
pikkune valkjashall, põhjameregarneel ja veidi suurem 50-60 mm pikkune
läänemeregarneel.
Kirpvähilised: Kirpvähke tuntakse Läänemeres rohkem kui 20 liiki. Nende seas
kõige tavlisem on perekond kirpvähi esindaja- 10-25 mm pikkuse, seltsile
iseloomuliku külgedelt lapikuks litsutud ja lookjalt kõverdunud kehaga loomakesi,
kes elavad peamiselt rannalähedal, taimestikuga kaetud merepõhjal.
Kakandilised: Kakandiliste seltsi kuuluvatel vähkidel on keha võrreldes
kirpvähkidega lamedem selj-kõhu suunas. Suurim ja tuntum kakandiline Läänemeres
on merekilk. Merikilk on 6-9 cm pikk ja ta värvus on rohekas või pruunikas. Tema
keha katab soomusrüü.
annaabi.ee 
