7. klassi loodusõpetus/aastat kottuvõtva töö konspekt
VALEMID JA TÄHISED: A=töö E=energia
A= F×s
7) SOOJUSÜLEKANNE
Mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda soojem on keha. Kuna aineosakesed on pidevas
liikumises/võnkumises omavad nad kineetilist energiat. Asensit sõltuvalt omavad aineosakesed
ja potensiaalset energiat. Kogu kehas olev energia teeb kokku keha siseenergia.
Nähtus, kus soojus kandub ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Soojusülekande
liik on palju aga taveliselt kandub soojemalt kehalt külmemale energia. Soojushulga,
mehaanilise töö ja energia mõõtühik on üks dzaul (1J).
*Kui soojenemine ja jahtumine on kehas tasakaalus siis on temperatuur jääv, seda nimetatakse
soojuslikuks tasakaaluks.
Soojusülekannet liigitatakse kolmeks osaks:
1) Soojusjuhtuvus--energia levib oskaseselt osaksesle kokkupuutel. Metallid on head
soojusjuhid aga näiteks gaasid on võrdlemisi kehvad.
2) Soojuskandumine liikuva ainega e