Arvo valton
sarnast hoiakut kohtab ka näiteks Jaan Kaplinski luules. Mõnigi 1960-ndatel kirjutatud
mõistulugu stalinismist (,,Ohver"1969) ja KGB-d naeruvääristav novell (,,Punane
pilvik"1967) pääses trükki alles tsensuuri kadudes 1980-ndate lõpus, nagu ka kirjanduslik
vastulöök ,,Kaheksa jaapanlannat" tabanud süüdistustele irooniline lugu kriitikust.
Kellele kõikjal viirastub Kafka (,,Kummitab" 1970).
Kogus ,,Sõnumitooja" muutub situatsioonide side tavategelikkusega veel
hapramaks, ülekaalu saab (kujutlus)mängulisus. Mitmes novellis suhestatakse irooniliselt
või paradoksaalselt tegevusruum ja sellele omistatud tähendused: ,,Vabaduses" kannab
tähendust ,,suur vaba maailm" kinnise vaimuhaigla müüriga piiratud õu; novellis ,,Müür"
osutub aktiivset ja angazeeritud eluhoiakut tähistav müürilõhkumine tegelikult üksnes
kompensatoorseks rahmeldamiseks tähtsusetu müürijupi kallal kõrvalisel tänaval;