10 raamatu kokkuvõte
kui surm. Kui surmast kuuldes võpatad, tardud, siis oled asja üle tegelikult mõelnud.
P ei mõista, et kui lõpp on üks ja sama, miks siis ei võiks elu ajal nautida ja olla õnnelik. Filosoofi puhul on
lootust pöördumiseks, pidutseja on lootusetu juhtum. P küsib: miks pole talle kasu toonud surma üle
mõtisklemine. Surma nähakse eemalt.
Pole mõtet asju kokku ajada, et siis varanduse keskel surra. Suurele vaimule on omane, et kutsub mõistuse meelte
juurest ära ja juhib oma mõtte tavateedelt kõrvale. P laseb end siia-sinnapoole tõugata. Tal on hingeängistav
rahulolematus iseendaga.
Teine raamat-
A ütleb, et meeleheiteks pole põhjust. A heidab ette P-le, et too loeb muudkui raamatuid, kuid ei oska neid
päriselus kasutada. Mida lugemine on sulle andnud? P teab palju maailmast jne, aga iseennast ei tunne.
Kehalised omadused. Surm alles näitab, kui nõder on inimeste keha. P ütleb, et pole oma arunatukese üle uhke.
See näitab seda, et pole oma aru kunagi usaldanud