Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
sest kui Sokratesel õigus oleks, tõotaks ta õpetada midagi sellist, mida õpetada ei ole
võimalik, ja võtab selle eest veel tasugi. Järelikult on Pratagoras siin vajaduse ees oma
tegevust õigustada.
Protagoras küsib kuulajaskonnalt algatuseks, kas nad eelistavad müüdi või logos`e vormis
vastust. Müüt ei tähenda siin aga enam mitte algset arhailist müüti, vaid teoreetilise õpetuse
populaarset esitusvormi. Müütilised kujutlused olid tavateadvusele tuttavad kujutlused,
mistõttu neid kasutades oli kergem tavalise kuulajani jõuda. Sisu aga, mille Protagoras
sellesse vormi asetab, on filosoofiline, logos`lik. Algne valik langebki müüdi-vormi kasuks ja
Protagoras jutustab ühe loomismüüdi.
Selles on kõne all elusolendite kujunemislugu. Elusolendid olevat algselt loodud
paljaste ja kaitsetutena neid ohustavate välistingimuste vastu. Peajumal Zeus tegi