kui jämedastruktuuriga sulamid (joon.1.2). Hiljuti (2001 a) leiti, et suurim kulumiskindlus on kermistes, mille struktuuris on nii suuri kui ka väikesi teri. Suured karbiiditerad, mis ,,istuvad" sügaval materjali sees, taksistavad pealiskihi ,,ärapühkimist" abrasiivosakeste poolt. Kulumise kiirus (mahu kadu) suureneb koobalti sisalduse suurenedes. Kulumiskiiruse järsk kasv toimub siis, kui sideaine kogus on üle 15 mass % tavastruktuuriga kõvasulameil ja 20% peenestruktuuriga sulameil (joon.6). See on seletatav abrasiiv ja materjali kõvaduste suhtega ja sellest tingituna erinevatest kulumise mehhanismidest Kui Ha/Hm <0,9, siis abrasiiv pole võimeline otseselt materjali plastiliselt deformeerima. Neis sulameis pole liivaosakeste killud võimelised tungima materjali ja kulumine omab kontaktkoormuste tsükliliste toimest väsimusliku iseloomu. Tagajärjeks on
0 10 20 30 40 S id e a in e sisa ld u s, m a h u % Joon. 28. Kermiste paindetugevus sõltuvalt sideaine mahulisest sisaldusest Nagu joon. 28 nähtub, on suurima paindetugevusega WC-Co kõvasulamid. Seda seostakse eelkõige karbiidi ja sideaine vaheliste suurte adhesioonijõududega ning WC plastsusega. On leitud, et peene- ja tavastruktuuriga (dk <1 µm ja 1-2 µm vastavalt) purustav magistraalpragu levib peamiselt läbi faasidevahelise piiri, mis on kõige nõrgem lüli ahelas sideaine karbiiditera - faasidevaheline piir. Kuigi paindetugevus kasvab kuni 32 mahu%-ni on oodatav, et sideaine koguse edasisel suurenemisel tugevuse piir kahaneb. See on seotud koobalt vahekihtide paksenemisest, mistõttu magistraalpragu hakkab levima (nagu on tähendanud) mööda sideainet.
annaabi.ee 
