NO78 „Kes kardab Virginia Woolfi?”
Esietendus 7. novembril 2009 Teatris NO99.
See oli minu esmakordne külastus mainitud teatrile, mis jättis mulle nii võrd hea esmamulje, et
sellest kasvas suur armastus NO99 ja tolle kollektiivi vastu. Teater ise, kui selline, jääks muidugi
Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb
vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on
täidetud pinkidega, kus teatrile tavaseid etiketinõudeid ei täitnud peaaegu keegi: paljud tulid otse
töölt ja suhtusid ennast ümbritsevasse keskkonda väga vabameelselt. Kuid siiski, kui laval on koos
realism ja abstraktsioon, siis on vaatajana raske aru saada, kumma reeglid hetkel kehtivad ehk
kuidas saab uks vannituppa jääda ikkagi paremale akside vahele, kui elutuba on 180-kraadise
pöörde teinud. Võib muidugi eeldada, et lavastajad tahtsidki tekitada vaatajas segadust, mis ühe
peategelase George'ile on argipäev.