Seisuslik haridus keskajal
Nüüd süvenesid isa
range kontrolli all kehalised ja relvaharjutused. Poisid pidid jooksma, hüppama, ronima, vallutama
mängukindlusi. Et arendada poiste lihaseid, lasti neil loopida raskeid kive, nad pidid ujuma pikki
distantse, heitma oda, laskma vibust ja omavahel maadlema. Need pidevad harjutused pidid andma
aluse rüütli põhioskustele ratsutamiskunstile ja relvakäsitsemisele. Säärased treeningud jäidki
poiste, noorukite aga hiljem ka täiskasvanud meeste päevategevuse tavaosaks. Kasvatajateks ja
järelvaatajateks olid vanad truud teenrid ja sõjamehed. Ükski neist sõdalastest polnud ju ette
valmistatud õpetajaks.
10 aastaselt saadeti poiss kodust ära, mõne silmapaistva ja tunnustatud ning üldiselt austatud rüütli
aga veel tavalisemalt isa senjööri lossi, näidates seega oma truudust (isa truudusetuse korral oli
poeg pantvangina senjööri käes), kus poisike alustas oma rüütliks saamist paazina teenides. Seega
7